Aniis harilik

Harilik aniis - Pimpinella anisum = Anisum vulgare.
Ravimtaim. Hinnatakse eeterlike õlide erilise aroomi tõttu. Hea meetaim. 1-aastane, 30-50 cm kõrgune rohttaim. On külmakindel kuid nõudlik kasvu algetappidel niiskuse suhtes, ei talu värsket sõnnikut. Seemneid kasutatakse kondiitritoodetes. Ürti - kulinaarias, konserveerimisel. Meditsiinis kasutatakse rögalahtistava, astmahoogusid kergendava vahendina. Tärkab 2-3 nädalaga. 
1 gramm = 2100 seemet.

Üheaastane sarikaline maitse- ja ravimtaim. Kõrgus 30-50 cm. Külvatakse avamaale pärast mulla soojenemist. Tõusmed ilmuvad 3-4 nädala pärast. Taimevahe jäetakse 10-15 x 25-30 cm. Vajab lubjarikast kerget mulda ning poolvarjus kasvukohta. Istutus avamaale juuni alguses, õitseb juunist augustini. Saak koristatakse siis, kui sarikad värvuvad pruunikashalliks, seemned lastakse järelvalmida. Maitsestamiseks kasutatakse vilju ja värskeid ning kuivatatud lehti, ravimtaimena ainult vilju. Lehtedega maitsestatakse salateid, suppe ja kastmeid. Seemneid lisatakse puuviljasalatitesse, kastmetesse ja suppidesse, kondiitritoodetesse, samuti keedistesse ja kompottidesse ning alkohoolsetesse jookidesse.
Tavaline aniis. Magus köömen, tuvianiis, leivaseeme - need on rahvapärased nimed. Kasutatakse valminud seemneid ja aniisi õli.
Botaaniline iseloomustus. See on üheaastane rohtne taim umbes 50 cm kõrgune, mis kinnitub mulda õhujuurtega. Ümmargune vars on ülevalt hargnev. Alumised lehed on lõhenenud, hambulised, aga ülemised kahe- ja kolmetised, 7-15 õisikut ühe äärislehega. Õisikutes on väikesed valged õied, mida ümbritsevad väikesed lehekesed. Õitseb juulist septembrini. Ta on väga sarnane mürgiste sarikalistega.
Kogumine. Teda kogutakse ainult kultuurtaimena kasvatatud aladelt. Kui viljad on täielikult valminud, murtakse taimed ära ja kuivatatakse õhu käes ning peenestatakse. Aniisi seemned on ümar- munajad ja koosnevad nagu kõik sarikalised kahest poolest. Hea aroom on tingitud eeterlike õlide sisaldusest, mida on 2-3%. Peale selle on aniisi seemnetes suhkrut ja valku.
Raviomadused ja kasutamine: aniis aitab hästi köha vastu, tugevdab mao funktsioone. Vaatamata headele omadustele jääb ta siiski alati teisele kohale, sarikaliste seas on gaaside vastu parim köömen ja köha puhul apteegitill. Siiski pole temast loobutud.
Aniisi tee. 1 tl seemneid on vaja peenestada, lisatakse 1/4 klaasi keeva vett, 10 min. pärast kurnatakse. Köha vastu juuakse 2-5 korda päevas tass teed kuhu on lisatud aniisi tõmmist ja mett. Diabeetikutele ei soovitata. Võib teha ka segusid: köömne seemneid (peenestatud) 25 g, apteegi tilli mugulat 25 g, ja aniisi peenestatud seemneid 25 g. Kasutatakse ka maitsetaimena. Teda kasutatakse leiva tegemisel, kapsa hapendamisel ja paljudes salatites, võib lisada puuvilja suppidesse. Kasutatakse viina valmistamisel. Isu puudusel ja väikelastel hammaste tulemise ajal kasutatakse aniisi kui rahustit, mida võetakse 3-5 korda päevas 5-10 tilka. Harva võib esineda naha, hingamisteede või soolestiku allergilist reaktsiooni.
Vahel kasutatakse tema asemel tähtaniisi kuid need taimed pole sugulased. Tähtaniisi kodumaa on Hiina ja Vietnam, teda kasvatatakse ka teistes troopilistes maades. Metsikult kasvab ta rohelise puuna, mis on teravatipuliste lehtedega ja ümarate õitega. Vanasti liigitasid botaanikud selle taime magnooliate perekonda kuid nüüd on ta eraldi liilialiste hulgas. Tema noori vilju lisatakse küpsetiste hulka.

Eng.: Anise burnet saxifrage, aniseed. Suom.: Anisruoho, anis. Sven.: Anis. Bot. syn.: Anisum vulgare L.